Eesti Naistearstide Selts julgustab kõiki tervishoiutöötajaid end vaktsineerima
SARS-CoV-2 vastane vaktsineerimine aitab lühendada pandeemia kestust. Vaktsineerimine on esmases järjekorras vajalik kõigile tervishoiutöötajatele.
Covid-19 riskirühmad
Covid-19 on raskema kuluga vanemaealistel, ülekaalulistel, hüpertooniatõbe, diabeeti ja teisi kaasuvaid haigusi põdevatel inimestel. Rasedus suurendab Covid-19 haigestumisel intensiivravi ja kopsude kunstliku ventilatsiooni vajaduse tõenäosust.
Vaktsineerimine raseduse ja rinnaga toitmise ajal
Rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks; raseduse testimine enne vaktsineerimise otsuse tegemist ei ole vajalik. Kaalutletud otsus tehakse juhupõhiselt pärast individuaalset nõustamist.
Vaktsineerimise kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete esinemine pärast vaktsineerimist on seotud organismi vastupanuvõime (antikehade) tekkimisega koroonaviiruse suhtes.
Vaktsineerimisjärgse palaviku korral on lubatud (ka rasedatel) kasutada paratsetamooli. Anti-D-immunoglobuliini manustamine vajadusel on lubatud.
Kõrvaltoimete vältimiseks peaks Covid-19 vaktsiini manustamise intervall gripivastase ja teiste vaktsiinidega olema vähemalt 14 päeva.
SARS-CoV-2 vastane vaktsineerimise on pandeemia peatamise võtmeküsimus. Tervishoiutöötajate nõustumine vaktsineerimisega on siinkohal määrava tähtsusega.
ENS julgustab kõiki tervishoiutöötajaid end vaktsineerima, et tagada tervishoiuteenuste, sh naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenuste kättesaadavus. Vaktsineerimisele vaatamata tuleb jätkata maski kandmist, hoida sotsiaalset distantsi ja pesta hoolikalt käsi.
Lisainfot leiate soovi korral aadressilt: https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19
Hetkel on Euroopas müügiloa saanud kaks koroonaviiruse vastast vaktsiini:
- Pfizer-BioNtech mRNA vaktsiin (BNT162b2): kasutamiseks vanematel kui 16-aastastel isikutel kahe doosina 21 päevase intervalliga;
- Moderna mRNA-1273 vaktsiin: kasutamiseks vanematel kui 18-aastastel isikutel kahe doosina 28 päevase intervalliga.