29.01.2016 ilmub ajakirjas Eesti Arst Mari Nygårdi ja Marleen Orumaa uurimusartikkel teemal “Oluliselt suurenenud haigestumus emakakaelavähki Eestis perioodil 1998-2008.”
Uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida emakakaelavähi haigestumust Eestis aastatel 1998-2008.
Analüüsi kaasati kõik Eesti vähiregistris aastatel 1998-2008 registreeritud esmasdiagnoosiga emakakaelavähi juhud ja arvutati emakakaelavähi aastased haigestumuskordajad.
Aastatel 1998-2008 registreeriti kokku 1826 esmast emakakaelavähi juhtu, emakakaelavähi patsiendi keskmine vanus oli 54,3 aastat, haigestumus oli suurim vanuserühmas 40-49 aastat. Võrreldes 1998. aastaga oli aastaks 2008 emakakaelavähi standarditud haigestumuskordaja suurenenud 27%. Suurenenud on haigestumus nii lamerakk- kui ka adenokartsinoomidesse.
Teadaolevalt on antud artikkel esimene, mis analüüsib emakakaela lamerakk- ja adenokartsinoomide haigestumust Eestis. 1998. aastal oli Eestis emakakaelavähi standarditud haigestumuskordaja 14,9/105, mis aastaks 2008 suurenes 20,7/105. Haigestumus Eestis oli sellel perioodil selgelt suurem kui enamikus Põhjamaades, olles Taanis 13,8/105, Norras 11,8/105, Islandil 9,5/105 ja Rootsis 8,4/105. Võrreldes Baltimaadega on Eestis emakakaelavähi haigestumus suurem kui Lätis (12,4/105), kuid väiksem kui Leedus (21,0/105). Riikides, kus on efektiivne ennetusprogramm, näeme olulist langustrendi just lamerakulise emakakaelavähi haigestumuses.
2003. aastal käivitunud ja aastast 2006 üleriigilise ulatuse saanud sõeluuringuprogramm ei ole näidanud soovitud tulemusi. Üheks seletuseks, miks aastaks 2008 emakakaelavähi haigestumus ei olnud vähenenud, võib olla lühike ajavahemik sõeluuringu käivitumise ja uuringus kasutatud andmete vahel (analüüs tehti aastal 2014, mil olid kättesaadavad andmed kuni 2008). Aastaks 2015 olid kättesaadavad veel nelja järgneva aasta andmed, mis näitavad, et emakakaelavähi esmasjuhtude haigestumuskordaja oli aastaks 2012 suurenenud 28,8/105-ni. Aastal 2004 korraldatud tervisekäitumise uuring näitas, et vaid 30% 25-64 aasta vanustest naistest oli teinud Pap-testi ja vaid 6% tulid uuringule kutse peale, s.t osalesid programmis. Aastaks 2009 oli Eestis sõeluuringuprogrammi osalusmäär suurenenud 24,4%-ni. Et vähendada vähihaigestumust, peaks riiklike sõeluuringuprogrammide hõlmatus olema palju suurem, s.o kuni 80%.
Lähtudes tõenduspõhistest materjalidest, on Euroopa ravijuhendite komisjon soovitanud asendada praegu kasutusel oleva Pap-testi uue metoodikaga, kus määratakse rakukaapest hrHPV DNA. Kliinilised uuringud on näidanud, et võrreldes Pap-testi-põhise sõeluuringuga on HPV-põhine sõeluuring efektiivsem ja odavam ennetamaks emakakaelavähki. Lisaks on võimalik emakakaelavähki haigestumist vähendada profülaktilise vaktsineerimisega. Ravimiameti tehtud kokkuvõttest selgub, et HPV-vastaste vaktsiinide kasutamine on vähene ning vaktsiini algupärane sihtrühm – lapsed vanuses kuni 13 aastat – moodustab ainult 10% kõikidest HPV vaktsineeritutest.
Eesti sõeluuringuprogramm vajab ajakohastamist, et peatada emakakaelavähi haigestumuse kasv. Sõeluuringu kombineerimine HPV-vastase immuniseerimisprogrammiga ei võimaldaks tulevikus mitte ainult optimiseerida sõeluuringut, vaid ka vähendada haigestumust HPVst põhjustatud vähkidesse Eestis.
Täismahus artiklit saab lugeda värskest Eesti Arstist!
Eesti 
English 